Registreeruda saab kuni 26.05.2012, 00:00.
Linnahalli visiooni workshop / Tallinna Linnahall, 28.05 – 01.06.2012
Linnahall laguneb. Riikliku muinsuskaitse all olev megastruktuur vanalinna ja mere sõlmpunktis seisab otsese mõtestatud kasutuseta. Võib öelda, et palju omaaegset väärtarhitektuuri on tänases Eestis "jalgu jäänud" uutele arendustele, seda on kas ümberehitatud või seisab ning laguneb see siiamaani.
Jätkuvas majandussurutises on samas küsitavaks muutunud kesklinna äsja ehitatud ärihoonete jätkusuutlikkus, nende otstarbekus, püstitamise asukoht ja ehituse vajalikkus üleüldse.
Üha enam kerkib esile küsimus – kui kaua kestab maja? Või koguni – kui kaua kestab linn?
Milline on aja mõõde arhitektuuris?
TALLINNA LUKUAUK JA SELLE VÕTI
Tallinna linnaehituslikku suluseisu iseloomustab kõige paremini Linnahalli näide.
1980. aastal valminud Linnahall oli esimeseks linnaehituslikuks läbimurdeks mere äärde ning tekitas jõulise telje Viru hotelli suunal. Maastikmajana taastas Linnahall linlaste ühenduse merega.
Siiani on Linnahalli taaskasutuseks pakutud selle funktsionaalset teisendamist kontserdisaalist ja jäähallist konverentsi- või meelelahutuskeskuseks. Toimunud on mitmeid konkursse. Kuid ükski lahendus pole viinud tulemuseni. Riigi esindussaaliks sobiv ehitis on aastaid seisnud kasutuseta.
Veel, Linnahalli kõrvale kerkib tasapisi Kultuurikatel. Kultuurikatla ja Linnahalli vahele planeeritakse Linnavalitsuse uut hoonet, mille funktsionaalne täitmine tekitab juba praegu küsimusi.
Tekkinud on olukord, kus Linnahalli tulevikule mõeldes tuleb hetkeks kõrvale heita senine tulemuseta jäänud praktika. Alustada puhtalt lehelt ja lahti mõtestada ehitise sisuline olemus, selle mõte erinevate tegevuste (teenuste) ärgitajana (võimaldajana).
Tuleb teadvustada Linnahalli võtmepositsioon Tallinna maastikumastaabis ja linnakoes. Linnahallist võib saada võti, mille abil kujundada stsenaariume, aidata lukust lahti ja suluseisust välja modernismipärandi laokil hooneid mitte ainult Eestis, vaid ka mujal.
Linnahall laguneb. Riikliku muinsuskaitse all olev megastruktuur vanalinna ja mere sõlmpunktis seisab otsese mõtestatud kasutuseta. Võib öelda, et palju omaaegset väärtarhitektuuri on tänases Eestis "jalgu jäänud" uutele arendustele, seda on kas ümberehitatud või seisab ning laguneb see siiamaani.
Jätkuvas majandussurutises on samas küsitavaks muutunud kesklinna äsja ehitatud ärihoonete jätkusuutlikkus, nende otstarbekus, püstitamise asukoht ja ehituse vajalikkus üleüldse.
Üha enam kerkib esile küsimus – kui kaua kestab maja? Või koguni – kui kaua kestab linn?
Milline on aja mõõde arhitektuuris?
TALLINNA LUKUAUK JA SELLE VÕTI
Tallinna linnaehituslikku suluseisu iseloomustab kõige paremini Linnahalli näide.
1980. aastal valminud Linnahall oli esimeseks linnaehituslikuks läbimurdeks mere äärde ning tekitas jõulise telje Viru hotelli suunal. Maastikmajana taastas Linnahall linlaste ühenduse merega.
Siiani on Linnahalli taaskasutuseks pakutud selle funktsionaalset teisendamist kontserdisaalist ja jäähallist konverentsi- või meelelahutuskeskuseks. Toimunud on mitmeid konkursse. Kuid ükski lahendus pole viinud tulemuseni. Riigi esindussaaliks sobiv ehitis on aastaid seisnud kasutuseta.
Veel, Linnahalli kõrvale kerkib tasapisi Kultuurikatel. Kultuurikatla ja Linnahalli vahele planeeritakse Linnavalitsuse uut hoonet, mille funktsionaalne täitmine tekitab juba praegu küsimusi.
Tekkinud on olukord, kus Linnahalli tulevikule mõeldes tuleb hetkeks kõrvale heita senine tulemuseta jäänud praktika. Alustada puhtalt lehelt ja lahti mõtestada ehitise sisuline olemus, selle mõte erinevate tegevuste (teenuste) ärgitajana (võimaldajana).
Tuleb teadvustada Linnahalli võtmepositsioon Tallinna maastikumastaabis ja linnakoes. Linnahallist võib saada võti, mille abil kujundada stsenaariume, aidata lukust lahti ja suluseisust välja modernismipärandi laokil hooneid mitte ainult Eestis, vaid ka mujal.
No comments:
Post a Comment