Linnahalli visiooni workshop / Tallinna Linnahall, 28.05 – 01.06.2012

Linnahall laguneb. Riikliku muinsuskaitse all olev megastruktuur vanalinna ja mere sõlmpunktis seisab otsese mõtestatud kasutuseta. Võib öelda, et palju omaaegset väärtarhitektuuri on tänases Eestis "jalgu jäänud" uutele arendustele, seda on kas ümberehitatud või seisab ning laguneb see siiamaani.
Jätkuvas majandussurutises on samas küsitavaks muutunud kesklinna äsja ehitatud ärihoonete jätkusuutlikkus, nende otstarbekus, püstitamise asukoht ja ehituse vajalikkus üleüldse.
Üha enam kerkib esile küsimus – kui kaua kestab maja? Või koguni – kui kaua kestab linn?
Milline on aja mõõde arhitektuuris?

TALLINNA LUKUAUK JA SELLE VÕTI
Tallinna linnaehituslikku suluseisu iseloomustab kõige paremini Linnahalli näide.
1980. aastal valminud Linnahall oli esimeseks linnaehituslikuks läbimurdeks mere äärde ning tekitas jõulise telje Viru hotelli suunal. Maastikmajana taastas Linnahall linlaste ühenduse merega.
Siiani on Linnahalli taaskasutuseks pakutud selle funktsionaalset teisendamist kontserdisaalist ja jäähallist konverentsi- või meelelahutuskeskuseks. Toimunud on mitmeid konkursse. Kuid ükski lahendus pole viinud tulemuseni. Riigi esindussaaliks sobiv ehitis on aastaid seisnud kasutuseta.
Veel, Linnahalli kõrvale kerkib tasapisi Kultuurikatel. Kultuurikatla ja Linnahalli vahele planeeritakse Linnavalitsuse uut hoonet, mille funktsionaalne täitmine tekitab juba praegu küsimusi.
Tekkinud on olukord, kus Linnahalli tulevikule mõeldes tuleb hetkeks kõrvale heita senine tulemuseta jäänud praktika. Alustada puhtalt lehelt ja lahti mõtestada ehitise sisuline olemus, selle mõte erinevate tegevuste (teenuste) ärgitajana (võimaldajana).
Tuleb teadvustada Linnahalli võtmepositsioon Tallinna maastikumastaabis ja linnakoes. Linnahallist võib saada võti, mille abil kujundada stsenaariume, aidata lukust lahti ja suluseisust välja modernismipärandi laokil hooneid mitte ainult Eestis, vaid ka mujal.

Kihiline Linn(ahall)

• Artur Staškevitš + Gloria Niin + Jaan Penjam

UNISTA
Linn(ahall) on poorne kasvu-, arengu ning hääbumislava. Linn(ahall) on urbaanse kogumi variatsioonide maatriks. Linn(ahall) on potentsiaal.
 




TAJU
Linnad tekivad maastikele, arenevad maastikel ning kaovad maastikelt. Linnahall, mis on samuti ehitatud topograafiale, maapinna ja vee üliminekukohale, ei ole tavaline hoone. Üüratu ruumiprogramm on suurele maa-alale laiali venitatud, et muuta ehitist kattev nahk ületatavaks, merd ja linna ühendavaks.

Hääbuv linnahalli vare sisaldab endas maastikulist potentsiaali.




KOHANE
Linn(ahall) on koht, kuhu ümbritsev linnakude saaks areneda. Mitmekihiline tühjade tänavate ning avalike ruumide võrgustik on alus, kuhu jooksevad kokku erinevad urbaansed jõujooned, kuid, mis ennast neile ei ava. Linn(ahallis) võib tekkida iseseisev uute väärtustega ruumiline ning muutuva hierarhiaga liikumisvoolude rägastik, kuhu erinevad majakobarad ennast kõikvõimalikel viisidel külge poogivad. Linn(ahall) võib areneda omaette linnaks linnas või hoopis linna loomulikuks osaks.




TOIDA
Linn(ahalli) hoiab koos unikaalse tektoonika ning vormiga avaliku potenstiaaliga ruumide võrgustik, millest iga indiviid leiab oma isikliku järgnevuse: isikliku kodu-, kooli- või lemmiktee.



Linna(halli) avalikel ruumidel on identiteet, mis leiab kasutuse vastavalt tõlgendusele või sisustusele. Tänavatel ning (ruumilistel) väljakutel võivad toimuda filmivõtted, kasvada rannaniidud ja džunglid, sündida uued sotsiaalsed võrgustikud, peituda romantilised, nostalgilised, dramaatilised, ekstaatilised või mistahes teised ruumikogemused. Funktsionaalsete ruumide kobarad moodustavad erinevaid tüpoloogiad: helistuudioid, koosolekuruume, kohvikuid, lasteaedu, koole, riigiasutusi...


No comments:

Post a Comment