Linnahalli visiooni workshop / Tallinna Linnahall, 28.05 – 01.06.2012

Linnahall laguneb. Riikliku muinsuskaitse all olev megastruktuur vanalinna ja mere sõlmpunktis seisab otsese mõtestatud kasutuseta. Võib öelda, et palju omaaegset väärtarhitektuuri on tänases Eestis "jalgu jäänud" uutele arendustele, seda on kas ümberehitatud või seisab ning laguneb see siiamaani.
Jätkuvas majandussurutises on samas küsitavaks muutunud kesklinna äsja ehitatud ärihoonete jätkusuutlikkus, nende otstarbekus, püstitamise asukoht ja ehituse vajalikkus üleüldse.
Üha enam kerkib esile küsimus – kui kaua kestab maja? Või koguni – kui kaua kestab linn?
Milline on aja mõõde arhitektuuris?

TALLINNA LUKUAUK JA SELLE VÕTI
Tallinna linnaehituslikku suluseisu iseloomustab kõige paremini Linnahalli näide.
1980. aastal valminud Linnahall oli esimeseks linnaehituslikuks läbimurdeks mere äärde ning tekitas jõulise telje Viru hotelli suunal. Maastikmajana taastas Linnahall linlaste ühenduse merega.
Siiani on Linnahalli taaskasutuseks pakutud selle funktsionaalset teisendamist kontserdisaalist ja jäähallist konverentsi- või meelelahutuskeskuseks. Toimunud on mitmeid konkursse. Kuid ükski lahendus pole viinud tulemuseni. Riigi esindussaaliks sobiv ehitis on aastaid seisnud kasutuseta.
Veel, Linnahalli kõrvale kerkib tasapisi Kultuurikatel. Kultuurikatla ja Linnahalli vahele planeeritakse Linnavalitsuse uut hoonet, mille funktsionaalne täitmine tekitab juba praegu küsimusi.
Tekkinud on olukord, kus Linnahalli tulevikule mõeldes tuleb hetkeks kõrvale heita senine tulemuseta jäänud praktika. Alustada puhtalt lehelt ja lahti mõtestada ehitise sisuline olemus, selle mõte erinevate tegevuste (teenuste) ärgitajana (võimaldajana).
Tuleb teadvustada Linnahalli võtmepositsioon Tallinna maastikumastaabis ja linnakoes. Linnahallist võib saada võti, mille abil kujundada stsenaariume, aidata lukust lahti ja suluseisust välja modernismipärandi laokil hooneid mitte ainult Eestis, vaid ka mujal.

Linnatorustik

• Ingela Viks + Eve Komp

1.päev - UNISTA
Linnahalli sisemus on hetkel avaliku kasutuseta, sinna ilma loata ei pääse. Siseruumid on pimedad, rõsked ja rusuvad. Inimesed kasutavad linnahalli katust kui põnevat maastikku, kuid vaikselt unustavad, et ka sees võiks midagi toimuda. Käies mööda linnahalli treppe ja siseõuesid jääb silma pilt, kus katusepaneelide vahelt tilkuv vesi on uuristanud alumisele tasapinnale aukude ridasid. Tilkuv vesi on ainuke, mis kahte ruumi, sisemist ja välist, ühendab.
Kui Linnahall läbistada šahtidega, võimaldaks see valgusel jõuda maja alumiste pimedate ruumideni ning annaks uusi võimalusi ruumide kasutamiseks. Kuna linnahall on väga selge geomeetriaga, võiks uus sekkumine seda mingil määral järgida ja tekitada uue valgus- ahtide telje.




2. Päev - TAJU
Linnahalli tajumine helide kaudu avab kahe erineva atmosfääri olemasolu. Linnahalli sees valitseb vaikus, mahajäetus, ainult pingelised elektrikapi helid häirivad mitmel pool süngelt kõrva. Väljas valitseb aga külluslik helide virr-varr. LInnahalli igal küljel annavad tooni erineva iseloomuga helitekitajad - sadam, linnaliiklus, meri. Sisemine ja välimine helidekooslus aga kokku ei saa.



3. Päev - KOHANE
Linnahalli võiks kasutusele anda Tallinnas tegutsevatele MTÜ-dele, mis oleks kasulik mõlemale osapoolele. Ühest küljest saavad MTÜd kasutada Linnahalli siseruume lisapinnana - nt näituste, ürituste, töötubade, seminaride jne korraldamiseks. Teisalt meelitavad uued sündmused ligi linnaelanikke, kellel on võimalik näha, kuulda ja kaasa lüüa erisugustes tegevustes, mida MTÜ-d pakuvad.
Linnahall kätkeb endas toru metafoorina info ja ainese edastamise vahendit või tuiksoont, mis ühendab kahte punkti, merd linnaga. Eelnevalt kirjeldatud valgus-šahtidele, mis on kui valgustorud, võiks linnahalli läbistada igusuguste muude torude ja lehtritega. Torud toimivad ühendajatena, aga ka edastajate või vastuvõtjatena. Läbi torude liiguks valgus väljast sisse ja öösel seest välja, torud vahendaks helisid, videopilte, infot, inimesi, asju jne, lehtrid imeks endasse infot või paiskaks seda välja. Ühendusi ja ühendatavaid elemente võiks linnahallis olla palju ja erinevas skaalas, nii et Linnahall muutub omamoodi linnatorustikuks.



4. Päev - TOIDA
Linnahall peab kindlasti jääma avaliku linnaruumi osaks. Linnadžunglis asetsev mutant on keskkonnas kohanenud ning torustike kaudu "läbi uuristatud". Linnatorustik tõmbab endasse linlasi, ühendab neid merega, seob omavahel läbi mitmekesise tegevuse ning paiskab viimaks tänavapilti tagasi. Neis ruume ühendavates avaustes ja käikudes toimuv vilgas sagimine oleks Linnahalli eluspüsimise ning jätkusuutlikkuse aluseks kui soontes voolav veri, mis eluksvajalikke aineid organismis edasi kannab.



 


Linnapildis oleksid torukujulised infostendid Linnahallis toimuva tegevuse edastamiseks. Samuti viitaks alateadlikult ükskõik milline toru just Linnahallile ja linnatorustikule.





No comments:

Post a Comment