KAS KASUTUST ON VÕIMALIK TEKITADA RUUMI AVAMISE KAUDU?
Mis juhtub Linnahalliga?
Kuidas vananeda väärikalt, pidada pikk pensionipõlv või nõustuda pigem kiire lõpuga?
Üks võimalus sellele küsimusele vastust leida on mängida ideega kui Linnahalli siseruumid avatakse rahvale, kui must kampsun keeratakse ümber ja pannakse selga tagasi.
STSENAARIUMIDE MAATRIKS
1. Arhitektuurikonkurss
Avatud siseõu kannatab vandalismi all, invetar tassitakse laiali, vanametalliks ja mäletuseks. Linna heas usus avaliku ruumi programm ebaõnnestub, linn põhjendab: "andsime rahvale võimaluse vaba aja veetmiseks, kuid näis, et vaba aja veetmine tähendab vetsupoti puruks viskamist ja seintele sodimist.” Vaatepilt on trööstitu. Olukorra lahendamiseks korraldatakse ekspertide survel arhitektuurikonkurss, kuid hoopis uutes tingimustes. Ootamatult on võimalusi rohkem, räägitakse suuremast vabadusest, siseruumides ei ole enam muinsuskaitsepiirangud.
"Rahvaloenduse tulemustest sai kinnitust, et kümne aasta pärast tabab Eestit noore tööjõu puudus ning vanemaealisi tuleb pikemalt ja efektiivsemalt tööle rakendada, tõdes Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Tema sõnul on viimane Eesti ees seisev suurim väljakutse. "Ja kuidas luua neid töökohti nii, et need inimesed annaksid ka lisaväärtust, mitte, et need oleksid lihtsalt töökohad moe pärast."" – 31. mai 2012 (Delfi)
1.1 Konukursi võidab Põhjamaade juhtivate arhitektuuribüroode ühistöö pealkirjaga “Linnakodu” – Linnahalli kavandatakse kõrgklassi vanadekodu, mille esimene sihtgrupp on eakad Läänemere piirkonnast, kuid sihid globaalsed. Kontsersaalis vaatavad vanurid keskpäeval lemmiksaateid, õhtuti toimub bingo, taas avatakse Linnahalli legendaarne baar, mille sabas vanurid toitu ootavad. Kvaliteetse teenuse kõrval pakub eakate kodu tegevusi. Linnahallis avatakse eakate töökeskus, kus nad veedavad oma päevi jõukohaste ametitega, näiteks juhendavad tänava- ja lastekodulapsi. Vana Linnahall annab eakatele võmaluse ühiskonna jätkusuutlikus arengus kaasa lüüa.
2. Linnahalli rahvarinne
Linnahalli avatud ruume ähvardab rüüstatamine. Rahva hulgas leidub hääli Linnahalli kaitseks. Rindes osaleb erineva taustaga inimesi, ühiselt leitakse vahendid, mis peatavad vandalismi. Vaikselt orgniseerub elu Linnahallis. Esialgu inimesi liitnud vajadus kaob, Linnahalli ruumides arendatakse välja linnak. Linnaku arengus tõusevad esile tegijad, vahenid, arendajate leer. Linn on leidnud Linnahallile oodatud kosija.
2.1 Tallinn on vahepeal muutunud erakordselt populaarseks kruiisiturismi sihtpunktiks. Linnahalli endine veejahutusbassein süvendatakse. Kruiisilaevad peatuvad otse Linnahalli südames. Kõrvaltiibadesse ehitatakse erakordsed turisti maailmad, milles on tegevuse aeg täpselt sihtirühma järgi arvestatud ja mille katustel seilajad patseerivad. Saali kohandatakse mastaapne restoranide palee ja turgude keskus, kus toitu kannavad ette ettekandjad Segway kiirusel, sest nii on turistid harjunud.
2.2 Linnahall müüakse maha Ameerika Ühendriikide läänerannikul tegutsevate abiorganisatsioonide ketile. Abiorganisatsioonid muudavad Linnahalli ametlikuks vahepunktiks Aafrikast ja Lõuna-Euroopast Põhjamaade poole rändavate immigrantide paigutamiseks. Linnahalli siseruumidesse seatakse üles laager, mis vahendab põgenikke globaalselt.
3. Human (nature) takes over
Avatud siseõu kannatab vandalismi all, sisustus tassitakse või lammutatakse laiali. Hoones viibimine on ohtlik. Linnahalli siseruumid ei oma enam mingit väärtust.
3.1 Uudistess ilmub kummaline uudis uuest kiiresti levivast viirusest. Tegemist on tundmatu bakteri mutatsiooniga. Haiguse peiteaeg on kuus kuud ning seejärel hakkavad ilmnema sarnased sümptomid nagu Linnahallil, nii nagu endine kontserdi- ja spordipalee kaotab inimene hääle, nahk hakkab kiiresti vananema, jäsemed lõpetavad vaikselt töö. Avastatakse, et viiruse kandjatel kasvab organitel veider hallitus. Haigus levib rüüstajate hulgast väga kiiresti, pidurdamatult edasi. Inimkond sureb välja, kuid haigusekolle, Linnahall, jääb veel aastasadadeks püsti, nagu õigele templile kohane.
3.2 Linnavalitsus jätkab oma seni katsetatud vahenditega ja korraldab avaliku küsitluse, kus rahvas otsustab Linnahalli lammutamise asemel täita. Mere ääres keset uusi kinnisvaraarendusi laiub suur mälestus kontsertsaalist, monument, mille treppidel rutatakse endiselt helikopteri peale ja mille bastionidel lasevad talvel liugu naaberkinnistute lapsed. Aastate möödudes kerkib üha enam esile küsimus, kuhu matta surnuid. Olemasolead linna matmispaigad on kõik “hõivatud,” aga Linnahalli all on kõvasti ruumi. Hoone avatakse osaliselt ja sinna planeeritakse suur surnuaed, kuhu maetakse vaid ühiskondlikult tähtsaid isikuid.
3.3 Tivoli. Linnahalli siseruumid hõivavad noored, kes kaubanduskeskustes enam hängida ei tohi. Noorte vabaajaveetmises näeb tuluallikat välisinverstor. Linnahalli ostab Luna Park. Linnahallist saab esimene sise- ja välisruume hõlmav lõbustuspark, ainulaadne maailmas, viimase peal meelelahutus.
Kas meelelahutus või kruiisiturim on kiire lõpp või pigem väärikas vananemine, kas surnuaed või põgenike laager on regeneratsioon? Või on võti VANANEMISES (ühiskond ja hoone)?
No comments:
Post a Comment